Keeleliste vähemusrühmade eneseteadlikkuse tõstmine: milline tee valida?

Muutuste suur hulk – ja ebakindlus tagajärgede osas – võivad tekitada tunde, et toimumas on kiired ja kontrollimatud sotsiaalseted muudatusted ning võimalik sotsiaalne kihistumine. Seda arvesse võttes peaksid haridusvaldkonna sidusrühmad tõsiselt kaaluma, kuidas on läbi koolisüsteemi võimalik neile väljakutsetele vastu astuda.

Artiklis antakse esmalt lühiülevaade sellest, kuidas kasutatakse sotsiaalse ühtekuuluvuse mõistet sotsiaal- ja hariduspoliitikas, keskendudes peaasjalikult kahele esilekerkivale aspektile: sotsiaalne võrdsus ja haridus sotsiaalse ühtekuuluvuse mootorina. Seejärel vaadeldakse, kuidas saab hariduse abil võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse vastu ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning analüüsitakse üht potentsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevat rühma, milleks on keelelised vähemusrühmad. Artiklis arutletakse selle üle, kuidas tajutakse keelelisi vähemusrühmi ELis ja tuuakse välja peamised võimalikud raskused, millega nad võivad haridusteel ning sotsiaalse kaasatuse küsimustes kokku puutuda.

Seejärel kirjeldatakse viise, kuidas on võimalik tehnoloogiliselt tõhustatud õppe abil mainitud raskustest üle saada. See osa sisaldab ka arutelu digitaalse lõhe ja selle tähenduse üle keelelistele vähemusrühmadele. Käsitletakse ka seda, kui oluline on tehnoloogia kasutamine tavapubliku teadlikkuse tõstmisel teemadest, mis on seotud haridusega vähemuskeeltes (sealhulgas mitmekeelsuse edendamise eelistest ühiskonnale). Toome ka näiteid tehnoloogia poolt tõhustatud õppe kasutamisest keeleliste vähemusrühmade ebavõrdsuse vähendamiseks hariduses. Lõpetuseks vaadeldakse tehnoloogia poolt tõhustatud õppe rolli õpetamisel, õpetajakoolituses ja õpetajate enesetäienduseks vajalike allikate leidmisel.